Norra imeline loodus

Norra lummava looduse puudutust on tundud ilmselt iga inimene, kes kasvõi korra selles riigis viibinud või ringi sõitnud on. Norra looduse keskel viibimiseks ning ümbritseva ilu ammutamiseks tuleb varuda piisavalt aega – seda juba seetõttu, et hingematvalt kaunid vaateid mällu talletada. Inspiratsiooniks ning abiks tulevaste reisiplaanide tegemisel tutvustame vaid väikest osa Norra lummavast loodusest.

Auralandsfjordi kohal aastaringselt avatud Stegastein vaateplatvorm on juba arhitektuuri mõistes omaette vaatamisväärsus. Klaasist esiküljega pikliku kujuga puidust vaateplatvorm on 13 m kõrgune ning asub 650 m kõrgusel üle merepinna fjordi kohal nii et sellel vaatplatvormil olles võib tekkida tunne, justkui hõljuksite fjordi kohal. Stegasten vaateplatvormilt avanevad hingematvalt kaunid vaated fjordile ning mägedele. Stegastein vaateplatvorm on osa riiklikust turismiteest Aurlandist Lærdal’ini, mis on tuntud kui “Lumetee” (“The Snow Road”).

Ornevegen (tõlkes “Kotka tee”) nime kannab tee nr.63 kõige järsem teelõik Geirangerist Eidsdali. Peale 11 juuksenõelakujulise käänaku läbimist jõuate Ornesvingen vaateplatvormile, kus saate nautida suurepärast vaadet Geirangerile, Geirangeri fjordile, 410 meetri kõrgusele Seitsme õe kosele ja Knivsflå mägitaludele. Lisaks on vaateplatvormilt võimalik heita pilk mitmetele kruiisilaevadele, mis sõidavad mööda fjordi veepinda.

Image credit - Øyvind Heen / Visitnorway.com

Trolltunga (Trolli keel) eendub horisontaalselt umbes 700 m ulatuses kaljust välja ja asub 1100 meetri kõrgusel üle merepinna Skjeggedalis Ringedalsvatneti järve kohal. See „keel“ on kiviplokk, mis murdus kunagi lahti Skjeggedali mäest ning sellega seotud legend räägib trollist, kes ei tohtinud päikesevalguse kätte tulla ning kui ta seda siiski tegi, kivistus tema keel päikese käes.

Matk Skjeggedali parklast Trolltungale on pikk ja paras väljakutse, mis koos tagasitulekuga kestab kokku 8-12 tundi, kuid tippu jõudmine on sealt avanevate vaadete tõttu fjordile ning Folgefonna liustikule seda kõike väärt. Olenemata aastaajast soovitatakse matkata koos kogenud giidiga.

Steinsdalsfosseni juga, mis tekkis 1699. aastal jõesängi muutumise tõttu, asub Hordalandi maakonnas Hardangeri fjordi lähedal. Steinsdalsfossen on üks enim külastatud turismiobjekte Norras ning see oli populaarne koht juba 100 aastat tagasi Saksamaa keisri Wilhelm II ajal, kes külastas seda paika igal aastal kuni 1. maailmasõjani. 50 m langusega joa veemaht on suurim mais-juunis, mil mägedes lumi sulab

ja joa nn veekardina taga on võimalik käia ilma, et riided märjaks saaksid. Parklast viib joa juurde jalgtee, mida mööda kõndides jõuate vaateplatvormile, kus avanevad imelised vaated nii joale kui orule.

Vana viikingiküla Gudvangen (tõlkes “jumalate koht vee ääres”) oli viikingite ajal oluline kohtumispaik. Turistide jaoks on Gudvangen olnud populaarne sihtkoht juba üle sajandi, mil kruiisilaevad hakkasid Gudvangelile sõitma, kohalikud talupojad olid aga seotud turistide hobuste vedamisega järsu Stallheimskleiva tee kaudu hotelli.

Gudvangen asub UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Nærøyfjordi siseküljel, kus avanevad imelised vaated nii orule kui fjordile.

Lisaks on Gudvangen hea alguspunkt mitmetele mägimatkale, kus rajal on mõnes kohas võimalik pääseda kuni mäeservani, kus on võimalik alla fjordile vaadata umbes 1000 meetri kõrguselt. Gudvagenist 5 km kaugusel asuva Bakka juurest kulgeb järsk Rimstigeni matkarada, kus mäe tippu jõudmiseks tuleb arvestada vähemalt 2 tunniga.

Preikestolen asub Roglandi maakonnas. Tegemist on kaljuga, mis on Lysefjordenist 604 meetrit kõrgemal. Kalju otsas olev umbes 25 * 25 m suurune platoo jätab mulje justkui see oleks noaga kalju seest välja lõigatud. Selle tekkimisel on oma rolli mänginud jää paisumine umbes 10 000 aastat tagasi, mil mäe pragudesse jäätunud vesi murdis lahti suured servadega kiviplokid, mille jääliustik oma teekonnal kaasa tõi. Vanasti kandis platoo Hyvlatånnå (hööveldatud hammas) nime ning oli juba siis tuntud kui fjordirändurite maamärk Lysefjordis. Alles 1900. aastal jõudis esimene turist Preikestoleni tippu ning see avastati kui turismisihtkoht.

Platoole on võimalik minna matkates mööda 8 km pikkust matkarada, mis algab Preikestolen Fjellstue mägimaja juurest. Matk nõuab piisavalt ettevalmistust, sest mõned kohad matkarajal on järsud, aga kohalejõudmine on hingematvalt ilusate vaadete tõttu kõike seda väärt.

Trollstigen on Norra kõige külastatavam turismitee, mis peale 1930ndate aastate lõpus tee avamist muutus kiiresti turismiatraktsiooniks. Siksakilisel mägiteel on kokku 11 juuksenõelakujulist käänakut, mida mööda sõites jõuab Stigrørasse, mis asub 858 m kõrgusel üle merepinna. Igal käänakul on oma nimi, mis on sageli nime saanud selle konkreetse lõigu ehitustöid juhendanud isiku järgi.

Ajalooliselt oli Trollstigen oluline tee Indre Sunnmøre'is asuva Valldali ja Romsdaleni Åndalsnesi küla vahel. Talvel on tee suletud ning sõltuvalt ümbritsevate mägede lumehulgast avatakse tee uuesti kas mai lõpus või juuni alguses. Trollstigeni ümbritsevad võimsad mäed, mis ulatuvad üle 1600 meetri. Teest läänes asuvad Bispeni (1450 m), Kongeni (1614 m) ja Dronninga (1701 m) mäed, idast Stigbottshornet (1583 m) ja Storgrovfjellet (1629 m).

Ka ilma sõidukita on võimalik mööda Trollstigenit kõndida. Seda saab teha nii mööda vana mägirada liikudes kui matkarajal.

Lofootide saarestik Põhja-Norras on tuntud väikeste kalurikülade, looduslike vaatamisväärsuste poolest ning kalapüük oli ja teatud määral ka põhjus, miks inimesed siin elanud on.

Siinne mitmekesine maastik võimaldab matkata ja suusatada, siin saab kala püüda ja ka surfata - Lofoodid on üks põhjapoolsemaid surfamise kohti. Mai lõpust kuni juuli keskpaigani on siin võimalik kogeda kesköist päikest, septembrist aprilli keskpaigani saab siin vaadata virmalisi.

Üks piirkonna suurimaid vaatamisväärsusi on Norra kaunimaks külaks valitud Reine kaluriküla. Küla kõrval asub Reinebringeni mägi (448 m kõrge), mille tipust avanevate vaadete imetlemiseks tuleb minna üles mööda kivist treppi (1560 astet).

Siinsetes kalurikülades on näha Norra traditsioonilisi hooajalisi kalurite ööbimiskohti rorbusid (majad, mis on ehitatud maismaale, kuid mille üks osa ulatub vees asuvatele postidele, võimaldamaks juurdepääsu kalalaevadele). Tänapäeval on rorbud peamiselt kasutatud turistide majutamiseks.

Vestlandi maakonnas asuv Kinsarvik küla asub Hardangerfjordi ääres ning on oma asukoha tõttu olnud oluline koht viikingajast alates. Kinsarvik asub Husedaleni orus ning piirkond on sobilik lühemateks või pikemateks matkadeks.

Matkates Kinsarvikust kuni Põhja-Euroopa suurima, kuni 1600 m kõrguse Hardangervidda mägiplatooni jääb teele 4 üksteise lähedal paiknevat juga, mis lummavad nii oma ilu kui võimsuse ja jõuga ning millest niisama mööda minna ei ole lihtsalt võimalik: Tveitafossen, mille vesi langeb tohutu müra ja jõuga 103 m kõrguselt alla, Nyastolfossen, mille vesi langeb alla 115 m kõrguselt, Nykkjesoyfossen, mille vesi langeb alla 60 m kõrguselt ning Sotefossen, mille vesi langeb alla 246 m kõrguselt.